sēmĭhŏmō, ĭnis, m.,

¶ 1 qui est à moitié homme [et à moitié bête], qui a une tête d'homme : Virg. En. 8, 194 ; Col. Rust. 10, 19 ; semihominem canem Sedul. Carm. pasch. 1, 247, Anubis

¶ 2 à demi sauvage : Sil. 11, 180.